ARTEMIS - Advanced Research and Technology for Embedded Intelligence and Systems

2008. aastal algas EL 7. raamprogrammi uute meetmete, avaliku- ja erasektori koostööl rajanevate ühiste tehnoloogiaalgatuste (JTI, (Joint Technology Initiative) rakendamine. Nende initsiatiivide raames toetatakse tööstuse ja avaliku sektori koostöös valminud valdkondlike strateegiliste arengukavade elluviimist. Ühiste tehnoloogialgatuste raames loodi ühisettevõtted nanoelektroonika, sardsüsteemide, lennunduse, innovaatiliste ravimite ning kütuseelementide ja vesiniku tehnoloogia valdkonnas. Eesti on sardsüsteemide valdkonna ühisettevõtte ARTEMIS JU ja nanoelektroonika valdkonna ühisettevõtte ENIAC JU asutajaliige.

Üle 98% kõigist arvutusseadmetest on tänapäeval vahetus interaktsioonis looduslike ja tehissüsteemidega, tekitades nn. sardsüsteeme, mille puhul tavakasutaja ei oska kahtlustada arvuti olemasolu. Sardsüsteemide rakendamisest tulenev innovatsioon teeb meie elutingimused tervislikumaks, transpordi ohutumaks ja kiiremaks, energiakasutamise säästlikumaks – lisaks paraneb sardsüsteeme kasutava majanduse konkurentsivõime ja tootlikkus. Maailmas kasutusel olevate protsessoritega sarrustatud süsteemide ja nende osade arv ületab 4,6 miljardit, sardsüsteemide turu mahtu hinnatakse suuremaks kui 75 miljardit eurot.

Programm ARTEMIS on mõeldud rahvusvahelistele konsortsiumitele (milles on vähemalt 3 liiget) osalemiseks ühisprojektidega kestvusega 2-3 aastat, mille eesmärgiks on arendada ja rakendada uusi ja täiustatud sardsüsteemide tehnoloogiaid mitmesugustes toodetes, protsessides ja teenustes. Ühisettevõtte ARTEMIS JU toetus programmis on 16,7% kõigist projektide teostamiseks planeeritud abikõlblikest kuludest.

ARTEMISe 2009. a konkursi alusel valiti rahastamiseks teiste projektide hulgas välja ka kolmeaastane projekt SIMPLE: „Self-organizing Intelligent Middleware Platform for manufacturing and Logistics Enterprises“. Projekti SIMPLE eesmärk on uurida, välja töötada ja ehitada asjade interneti tuumiku (sardüsteemide võrgu vahekihi) prototüüp, mis võimaldab integreerida tootmis- ja logistikaprotsesse ühtselt toimivaks süsteemiks. Peamisteks uudseteks SIMPLE projekti omadusteks on tekkiva süsteemi iseorganiseerumise ja situatsiooniteadlikkuse võime loomine (või parandamine) – korraldades heterogeensete andurite spontaanvõrkude ja RFID lipikute koostööd, tekkinud info koondamist, sünteetilist laiendamist (sensor fusion) ja kasutamist süsteemi seisundi seirel ja otsuste tegemisel. Arukas (proaktiivne) vahekiht eeldab, et kõik koostöötavad süsteemi osad on autonoomsed ja usaldatavad, ka on kogu süsteem avatud uute komponentide lisamiseks ja vanade väljaarvamiseks.

Projektis osaleb 13 partnerit (sh 2 ülikooli) kaheksast Euroopa Liidu liikmesriigist. Eesti poolse partnerina osaleb TTÜ Proaktiivtehnoloogiate uurimislaboratoorium (PROLAB). Eesti osaprojekti juhib akadeemik Leo Mõtus.

Eesti Teadusfond rahastab osaprojekti 296 548 euroga.

Artemise koduleht