| |
Aruanne Eesti Teadusfondi tegevusest 2007. a
1. Ülevaade Teadusfondi tegevusest
Vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §15 ning oma põhikirjale on Sihtasutuse Eesti Teadusfond (edaspidi Teadusfond) põhieesmärgiks teadus- ja arendustegevuse toetamine avaliku konkursi korras esitatud projektitaotlustele uurimistoetuste ehk grantide eraldamise kaudu. Teadusfondile eraldatakse selleks raha Eesti Vabariigi riigieelarvest, Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Grantide eraldamise eesmärk on toetada eeskätt kõrgetasemelisi initsiatiivuuringuid, uusi teadusideesid ja –otsinguid, kraadiõppurite ja noorteadlaste teadustööd ning Eesti teadlaste rahvusvahelist koostööd.
Teadusfond korraldab grandikonkursi üks kord aastas. Grant eraldatakse doktorikraadiga uurijale (grandihoidjale), kes vastutab projekti tulemusliku kulgemise ja grandiraha sihipärase kasutamise eest. Rahastamine toimub reeglina selle asutuse kaudu, kus grandihoidja töötab ja kellega kooskõlastatult esitati grandi taotlus. Grandiprojekti kestus võib olla kuni 4 aastat. Iga eraldatud grandi kohta sõlmitakse kolme osapoole – Teadusfondi, grandihoidja ja asutuse – vahel grandileping jooksvaks eelarveaastaks.
2005. aastast alates on Teadusfondi ülesandeks ka järeldoktorite grantide eraldamine ning administreerimine ning rahvusvaheliste koostööprogrammide ja -organisatsioonide raames Eesti osaprojektide rahastamine ning administreerimine.
Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale annavad toetust saanud asutused toetuse kasutamisest kvartaalselt aru. Lisaks esitatakse iga projekti kohta aruanne aasta jooksul kulutatust.
2007. aasta riigieelarves eraldati Sihtasutusele Eesti Teadusfond kokku 124,156 miljonit krooni. Vastavalt Teadusfondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule nr 10-10/666 nähti uurimistoetusteks ette 111 356 tuhat krooni, rahvusvaheliste lepete alusel projektide rahastamiseks 8 705 tuhat krooni, sihtasutuse ülalpidamiskuludeks 3 750 tuhat krooni ning Norra ja EMP teadustoetusskeemi kaasrahastamiseks 45 tuh krooni.
2007. aasta alguses ja lõpus töötas Teadusfondi sekretariaadis kaheksa täistööajaga töötajat. Seoses teadusfondile lisandunud ülesannetega on tekkinud vajadus kahe uue töötaja – programmijuhi ja juhatuse assistendi – järgi. Need kohad täidetakse 2008 a alguses konkursi korras.
Konkurss 2007. aasta grantide eraldamiseks korraldati 2006. aasta augustis. Konkursi raames laekus Teadusfondi 330 taotlust, millest tehnilise ekspertiisi (s.o taotluse ja taotleja nõuetele vastavus) käigus 27 tagasi lükati ning 303 võeti menetlusse. Vastavalt nõukogu poolt kinnitatud grandijuhendile hindavad iga taotlust vähemalt kaks taotluse erialal tunnustatud vähemalt doktorikraadiga teadlast. Kindlustamaks taotluste hindamise objektiivsust ning kõrget rahvusvahelist taset on Teadusfond juba aastaid kasutanud taotluste suunamist välisekspertidele. Varem suunati välisekspertiisi taotlused, millele oli Eesti retsensente raske leida võimalike huvide konflikti ilmnemise tõttu. 2007. aasta taotluste hindamisel seati eesmärgiks saavutada kõigi taotluste hindamine ka vähemalt ühe väliseksperdi poolt. Taotluste suhtes, mille esitajal oli ekspertkomisjoni liikmega huvide konflikt, rakendati ainult välismaist retsenseerimist. Ülevaade taotluste välisretsenseerimisest on tabelis 1.1 ning 1.2. Kokkuvõttes hindasid väliseksperdid 92% Teadusfondile esitatud taotlustest ning kaasatud oli 276 eksperti 29 maalt. Traditsiooniliselt oli kõige arvukamalt eksperte Soomest (50) ja teist aastat järjest ka Suurbritanniast (37), see-eest esikolmikusse liitus Saksamaa (39) vahetades seal välja Ameerika Ühendriigid (30). Väliseksperdile tasuti ühe taotluse hindamise eest 35 eurot, mis on üldist Euroopa taset arvestades väike summa ning raskendab ekspertidega läbirääkimisi. Adekvaatse tasu puudumine on hakanud kahjustama ka retsensioonide kvaliteeti. Retsensentide motiveerimise ja vastutuse tõstmiseks peaks retsensioonitasu olema vähemalt 75 eurot. Samuti raskendab kõigi taotluste kohta väliseksperdi arvamuse saamist liiga lühike menetlemiseks ettenähtud aeg.
Tabel 1.1
2007. a taotluste retsensentide päritolu
|
Päritolumaa |
Retsensioone |
Retsensente |
|
Ameerika Ühendriigid |
32 |
28 |
|
Austraalia |
5 |
4 |
|
Austria |
2 |
2 |
|
Aserbaidžaan |
1 |
1 |
|
Belgia |
14 |
11 |
|
Hispaania |
4 |
4 |
|
Holland |
17 |
14 |
|
Iisrael |
6 |
5 |
|
Island |
1 |
1 |
|
Itaalia |
13 |
10 |
|
Jaapan |
2 |
2 |
|
Kreeka |
1 |
1 |
|
Leedu |
1 |
1 |
|
Läti |
2 |
2 |
|
Norra |
8 |
6 |
|
Poola |
3 |
1 |
|
Prantsusmaa |
14 |
14 |
|
Rootsi |
30 |
23 |
|
Rumeenia |
2 |
2 |
|
Saksamaa |
48 |
39 |
|
Slovakkia |
1 |
1 |
|
Sloveenia |
3 |
2 |
|
Soome |
73 |
50 |
|
Suurbritannia |
48 |
37 |
|
Šveits |
2 |
2 |
|
Taani |
10 |
8 |
|
Tšehhi |
2 |
2 |
|
Ungari |
2 |
2 |
|
Venemaa |
1 |
1 |
|
Kokku |
348 |
276 |
Tabel 1.2
2007. a taotluste välisretsenseerimine
|
Ekspertkomisjon |
Esitatud taotlusi kokku |
Menetlusse võtmata taotlusi |
Laekunud
välis-
retsensioone |
Välisretsensentide poolt hinnatud taotlusi
|
|
Keskkond ja elusloodus |
66 |
5 |
74 |
57 |
|
Ühiskond ja kultuur |
84 |
10 |
87 |
72 |
|
Terviseuuringud |
53 |
2 |
56 |
47 |
|
Reaalteadused ja tehnika |
127 |
10 |
131 |
103 |
|
Kokku |
330 |
27 |
348 |
279 |
Nii nagu mitmel varasemal aastal, rakendati teise astmena 2007. aasta granditaotluste hindamisel ajutist ekspertkomisjoni ehk paneeli. Paneelis toimus nende taotluste täiendav arutelu, mille esitasid nõukogu või ekspertkomisjonide liikmed või mille suunasid paneeli ekspertkomisjonid väga vastandlike laekunud retsensioonide tõttu. Selliseid taotlusi oli 13. Paneeli liikmetena töötasid eksperdid Soomest, Taanist ja Eestist. Nõukogu tegi paneelide ja ekspertkomisjonide kooskõlastatud esildiste alusel otsused projektide rahastamise/mitterahastamise kohta 2006. aasta 27. detsembril.
Teadusfondi prioriteediks on noored teadlased ja neile soodsate uurimistingimuste loomine. Alates 2002. aastast on Teadusfond eraldi programmi Minu esimene grant raames rahastanud noorteadlaste projekte, mille hindamiskriteeriumid ei erine oluliselt üldkonkursi omast. Nimetatud programm on mõeldud äsja teaduskraadi kaitsenud teadlastele, soodustamaks iseseisva teadustöö karjääri alustamist. 2007. aasta kasutati 17.2% kogu grandirahast noorteadlaste projektide rahastamiseks. Nimetatud programm on aastate vältel muutunud aina populaarsemaks ja 2007. aastaks laekus uute projektide taotlusi 76 (2006 aastaks oli neid 49), rahastati neist 39 (2006 vastavalt 41).
2007. aastal rahastas Teadusfond kokku 632 projekti, neist 488 olid jätkuvad ja 146 uued. Andmed granditaotluste rahuldamise kohta on toodud tabelis 1.3 ja eraldatud grantide jagunemine asutuste vahel tabelis 1.4. Grantideks eraldatud raha jagunemine nelja teadusvaldkonna vahel on esitatud tabelis 1.5.
Tabel 1.3
Sihtasutuse Eesti Teadusfond grantide taotlused ja eraldused 2007. aastal
|
Teadusvaldkond (ekspertkomisjon) |
Jätkuvaid projekte |
Uusi taotlusi |
Rahastatud projekte |
Rahastatud uusi projekte |
Uute taotluste edukus, %
|
|
Keskkond ja elusloodus |
117 |
45 |
139 |
23 |
51,1 |
|
Ühiskond ja kultuur |
99 |
57 |
120 |
21 |
36,8 |
|
Terviseuuringud |
61 |
34 |
75 |
14 |
41,2 |
|
Reaalteadused ja tehnika |
143 |
91 |
191 |
39 |
53,8 |
|
Minu Esimene Grant |
68 |
76 |
107 |
49 |
51,3 |
|
Kokku |
488 |
303 |
632 |
146 |
48,2 |
Tabel 1.4
Grandiraha jagunemine asutuste vahel 2007
|
Jrk nr |
Asutus |
KOKKU |
|
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM |
|
1 |
Tartu Observatoorium |
2 119 920 |
|
2 |
Eesti Biokeskus |
1 270 800 |
|
3 |
Eesti Keele Instituut |
1 080 360 |
|
4 |
Eesti Kirjandusmuuseum |
946 380 |
|
5 |
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut |
3 304 920 |
|
ÜLIKOOLID |
|
6 |
Tartu Ülikool |
47 446 980 |
|
7 |
TÜ Füüsika Instituut |
5 977 920 |
|
8 |
TÜ Eesti Mereinstituut |
1 096 800 |
|
9 |
SA Tartu Ülikooli Kliinikum |
346 320 |
|
10 |
Tallinna Tehnikaülikool |
12 669 480 |
|
11 |
TTÜ Küberneetika Instituut |
2 141 400 |
|
12 |
TTÜ Geoloogia Instituut |
1 961 880 |
|
13 |
TTÜ Meresüsteemide Instituut |
983 040 |
|
14 |
TTÜ Tehnomeedikum |
894 600 |
|
15 |
Eesti Maaülikool |
8 695 440 |
|
16 |
Tallinna Ülikool |
1 849 800 |
|
17 |
TLÜ Ökoloogia Instituut |
775 800 |
|
18 |
TLÜ Rahvusvaheliste- ja Sotsiaaluuringute Instituut |
480 000 |
|
19 |
TLÜ Ajaloo Instituut |
1 327 320 |
|
20 |
TLÜ Eesti Humanitaarinstituut |
499 920 |
|
21 |
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |
261 540 |
|
22 |
Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus |
312 600 |
|
23 |
Eesti Kunstiakadeemia |
120 000 |
|
KESKKONNAMINISTEERIUM |
|
24 |
OÜ Eesti Geoloogiakeskus |
63 600 |
|
KULTUURIMINISTEERIUM |
|
25 |
Eesti Rahva Muuseum |
171 600 |
|
26 |
Eesti Ajaloomuuseum |
120 000 |
|
27 |
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus |
69 720 |
|
PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM |
|
28 |
Eesti Maaviljeluse Instituut |
884 160 |
|
29 |
Jõgeva Sordiaretuse Instituut |
183 480 |
|
RIIGIKANTSELEI |
|
30 |
Rahvusarhiiv |
312 000 |
Tabel 1.4 järg
|
SOTSIAALMINISTEERIUM |
|
31 |
Tervise Arengu Instituut |
1 080 480 |
|
32 |
SA Põhja Eesti Regionaalhaigla |
120 000 |
|
VARIA |
|
33 |
Cybernetica AS |
556 800 |
|
34 |
Eesti Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut |
354 600 |
|
35 |
SA EELK Usuteaduste Instituut |
120 000 |
|
36 |
AS Celecure |
216 000 |
|
37 |
AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus |
37 200 |
Tabel 1.5
Grandiraha jagunemine teadusvaldkondade vahel
|
Teadusvaldkond (ekspertkomisjon) |
Osakaal, % |
Rahastus, tuh kr |
Osakaal, %* |
|
Keskkond ja elusloodus |
22,26 |
22 630 |
28,3 |
|
Ühiskond ja kultuur |
15,64 |
15 898 |
20,8 |
|
Terviseuuringud |
15,10 |
15 357 |
18,3 |
|
Reaalteadused ja tehnika |
29,80 |
30 300 |
34,2 |
|
Minu Esimene Grant |
17,20 |
17 484 |
- |
|
Kokku |
|
101 669 |
|
* MEGid jaotatud vastavalt teadusvaldkonnale
Grantide kasutamine kuluartiklite lõikes on erinevates valdkondades ja asutustes oluliselt erinev. Suurima kuluartikli moodustab sarnaselt eelmise aastaga teadustöö vahendite hankimine (40,77%) (tabel 1.6), seda eriti valdkondades, kus jooksvad teadustöö vahendid on kallid (terviseuuringud ning keskkonna ja eluslooduse komisjoni alad). Personalikulu (töötasu koos maksudega ning stipendiumid) moodustab 31,45% grandirahast. 2007 aastal osales grandiprojektides 1834 teadustöötajat, 916 doktoranti ja 598 magistranti. Oluliselt on vähenenud kulutused põhivahenditele (12,3%-lt 2005. aastal 7,28%-le 2007. aastal), kuid see on tingitud üleriiklikust muudatusest põhivarade piirmaksumuses, mistõttu suurem osa seadmeid kvalifitseerub väikevahendite kuludesse. Asutuste üldkulude katteks fikseeriti 2007. aastaks ühtne 20% teadustöö kuludest, mis rahalises väljenduses oli 16,945 miljonit krooni.
Tabel 1.6
Teadustöö toetuse kasutamine kuluartiklite lõikes, %
|
Teadus-
valdkond
(ekspert-
komisjon)
|
Töötasu ja
sellega
seotud
maksud |
Stipen-
diumid |
Põhi-
vahendid |
Välis-
lähetused |
Muud
kulud |
|
Keskkond ja elusloodus |
16,44 |
16,54 |
5,63 |
15,48 |
45,91 |
|
Ühiskond ja kultuur |
24,89 |
14,29 |
1,12 |
24,52 |
35,19 |
|
Terviseuuringud |
18,36 |
5,20 |
7,39 |
14,99 |
54,06 |
|
Reaalteadused ja tehnika |
16,62 |
13,12 |
12,30 |
25,14 |
32,82 |
|
Kokku |
18,55 |
12,90 |
7,28 |
20,49 |
40,77 |
Teadusfondi grantidega rahastatud projektide lõpparuanded vormistatakse ja esitatakse fondile 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemise tähtaega. Aruanded vaadatakse eelnevalt läbi grandilepingus osaleva asutuse nõukogu poolt ning retsenseeritakse Teadusfondi määratud ekspertide poolt. 2006. aastal lõppenud grandiprojektide lõpparuannete ekspertiisi tulemused kinnitati nõukogu poolt alles 2008. aasta veebruari koosolekul. Hilinemine oli põhjustatud ETISest, st esimest korda esitati lõpparuanded ETISe kaudu, mis oli projektijuhtidele uus kogemus ning vajas harjumist. Lõppenud projekte rahastati aastatel 2003 kuni 2006 kokku 68,35 milj krooni eest (tabel 1.7). Projektide tulemuslikkust ja lõpparuannete kvaliteeti arvestatakse projektide põhitäitjatele uute grantide eraldamisel.
Tabel 1.7
2006. aastal lõppenud grandiprojektide hindamise tulemused
|
Ekspert-
komisjon |
Lõppenud
projek-
tide
arv |
Hinnatud
aru-
andeid |
Kogu-
summa,
milj kr |
Keskmine aastane
rahasta-
mine,
tuh kr
|
Publikat-
sioone* |
Retsensentide keskmine
hinne |
|
Keskkond ja elusloodus |
30 |
30 |
14,20 |
136,5 |
131 |
3,68 |
|
Ühiskond ja kultuur |
36 |
36 |
11,68 |
98,2 |
103 |
3,80 |
|
Terviseuuringud |
18 |
18 |
7,85 |
122,6 |
38 |
3,10 |
|
Reaalteadused ja tehnika |
82 |
81 |
34,62 |
123,2 |
299 |
3,62 |
|
Kokku |
166 |
165 |
68,35 |
|
|
|
* ainult eelretsenseeritavates ja rahvusvahelistes ajakirjades ja kogumikes avaldatud (ETISe kategooriad 1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1) ning milles on viide teadusfondi toetusele
Alates 2005. aastast korraldab Teadusfond järeldoktori grantide rahastamist ning alates 2004. aastast kord aastas toimuvat järeldoktori grantide konkurssi. Järeldoktori grant koosneb järeldoktori töötasust ning kindlast summast teadustöö kuludeks. 2-aastast granti võivad taotleda positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused sihtfinantseeritava teema või muu suurema lepingulise teadustöö juurde. Teadusfond sõlmib asutustega kahepoolse lepingu jooksvaks eelarveaastaks. Uue grandi saanud asutused kuulutavad välja avaliku konkursi järeldoktori kohale ning sõlmivad edukate kandidaatidega töölepingu.
2007. a järeldoktori grant koosnes järeldoktori töötasust 210 tuhat krooni, millele lisandus vastavalt 90 tuhat krooni (eksperimentaalteadustes) või 50 tuhat krooni (mitte-eksperimentaalteadustes) teadustöö kuludeks. Konkurss 2007. aastal avatud järeldoktori grantidele korraldati 2006. aasta oktoobris. Uusi taotlusi hindas selleks moodustatud ad hoc ekspertkomisjon. Viieteistkümnele 2006. aastal eraldatud jätkuvale järeldoktori grandile lisandus 16 uut järeldoktori granti (tabel 1.8). 2007 a oli esmakordselt sellistel järeldoktoritel, kes grandi saamisel asusid mõnelt muult maalt ümber Eestisse, võimalus taotleda ühekordset ümberasumistoetust 100 tuh krooni. Selliseid järeldoktoreid oli 4.
Tabel 1.8
Järeldoktori grandid 2007
|
Asutus |
Järeldoktorite grante |
Sh uusi |
Eraldus 2006, tuh kr |
|
Eesti Keele Instituut |
1 |
1 |
260 |
|
Eesti Kirjandusmuuseum |
1 |
0 |
260 |
|
Eesti Maaülikool |
2 |
0 |
600 |
|
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut |
3 |
2 |
900 |
|
TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut |
1 |
1 |
260 |
|
TLÜ Ökoloogia Instituut |
1 |
1 |
300 |
|
TTÜ Küberneetika Instituut |
1 |
0 |
260 |
|
TTÜ Geoloogia Instituut |
1 |
0 |
300 |
|
Tartu Ülikool |
13 |
6 |
3 480 |
|
TÜ Füüsika Instituut |
5 |
3 |
1 500 |
|
Tervise Arengu Instituut |
2 |
2 |
520 |
|
Kokku |
30 |
16 |
8 640 |
2002. aastast korraldab Teadusfond Eesti-Prantsuse teaduse- ja tehnoloogiaalast koostööprogrammi PARROT, mille raames rahastatakse pariteetsetel alustel teadusgruppide reisigrante. Programmi eesmärgiks on lihtsustada ning arendada kõrgetasemelist teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd kahe riigi teadlaste vahel ning soodustada nende osalemist Euroopa programmides. Esimene taotlusvoor, toimus
aastal 2002 aastateks 2003-2004, teine taotlusvoor aastal 2004 aastateks 2005-2006 ja kolmas taotlusvoor aastal 2006 aastateks 2007-2008.
Tabel 1.9
PARROT programmi raames rahastatavad projektid 2007.-2008. aastal
|
Projekti pealkiri |
Teadusvaldkond |
Vastutav täitja Eestis |
Eesti asutus |
|
Arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisus - globalne võrdlus ja inimmõju |
Keskkond ja elusloodus |
MARTIN ZOBEL |
TÜ |
|
Anorexia nervosa ja bulimia nervosa bioloogilised alused: võrdlusuuring Prantsusmaal ja Eestis |
Terviseuuringud |
JAANUS HARRO |
TÜ |
|
Ordoviitsiumi mikrofossiilide mitmekesisus ja biogeograafia: Baltica ja (Peri-) Gondwana võrdlus |
Reaalteadused ja tehnika |
OLLE HINTS |
TTÜ GI |
|
Koroonalahendus keskkonna-tehnoloogias: negatiivse koroona süttimine ja areng |
Reaalteadused ja tehnika |
MATTI LAAN |
TÜ |
|
Taimekoosluste fülogeneetiline mitmekesisus |
Keskkond ja elusloodus |
MEELIS PÄRTEL |
TÜ |
|
Mittekommutatiivne lähenemine kõrgemat järku välisarvutusele ja Laplace'i operaatorile |
Reaalteadused ja tehnika |
VIKTOR ABRAMOV |
TÜ |
2006. aastal toimus projektikonkurss 2007.-2008. aastal rahastatavatele projektidele. Konkursile esitati 6 projektitaotlust. Eesti-Prantsuse ühiskomisjon, mis pidas koosoleku 16. oktoobril 2006 Pariisis, hindas kõiki taotlusi kõrgetasemelisteks ning otsustas kõiki rahastada (tabel 1.9). 2007. aastal toimus nende raames 14 Eesti teadlaste
visiiti Prantsusmaale 116 päeva ulatuses ning 11 Prantsuse teadlast viibis Eestis kokku 71 päeva. Programmi finantseerimiseks kulutati Eesti poolt kokku 198 tuhat krooni. Edaspidiseid ühiskonkursse silmas pidades võeti vastu otsus muuta konkursitingimusi, kuna taotluste arv on viimasel konkursil oluliselt langenud. Ühisotsusekohaselt kvalifitseeruvad järgmisel konkursil 2008 aastal ka need taotlejad/teadusgrupid, keda on varasemate programmide raames juba rahastatud. Seni polnud sellistel taotlejatel konkureerimine lubatud.
Teadusfondi üheks põhikirjaliseks ülesandeks on Eesti teadlaskonna esindamine rahvusvahelisel tasemel. Alates 2000. aastast on Teadusfond Euroopa Teadusfondi (ESF) liige ning aastast 2005 kuulub Teadusfondi nõukogu esimees Euroopa teadust rahastavate organisatsioonide juhtide organisatsiooni (EUROHORCs). ESF on ainukene valitsusteväline organisatsioon Euroopas, mis ühendab alusuuringuid finantseerivaid organisatsioone. Teadusfond koos Teaduste Akadeemiaga osaleb oma esindajate kaudu ESF-i nõukogus (Eesti esindaja alates 2006. aastast Teadusfondi nõukogu esimees Jüri Allik) ja viie alalise komitee töös. Teadusfondi kaudu osalevad Eesti teadlased 2007 a 15 Research Networking programmi töös (tabel 1.10), milles osalemistasudeks kokku kulus 535 tuh krooni.
ESF-i EUROCORES programmide eesmärgiks on koordineerida teadustegevust, kuid rahastamine toimub rahvuslikel tasanditel. ESF koordineerib projektitaotluste konkurssi, organiseerib hindamise ja tegeleb programmi vältel teadusliku koordineerimisega (seminarid, konverentsid, koolitused), heakskiidetud projekte rahastavad aga programmist osavõtvad organisatsioonid.
Enne 2007. aastat on Teadusfond ühinenud kahe EUROCORES programmiga, mille raames Eesti uurimisgrupid on osutunud edukaks ning Eesti osaprojektide rahastamine algas 2006. aastal (tabel 1.11). 2007. a ühines Teadusfond kahe uue EUROCORES programmiga, mille konkurssidel osales kaks Eesti osaprojekti. Neist TOPO-EUROPE konkursil osalenud taotlus lõpptaotluse esitamisele ei jõudnud, FANAS programmil kutsuti eesti osalusega taotlus aga lõppvooru ning väga kõrgete hinnetega. Lõplikud otsused projekti rahastamise kohta langetatakse 2008 a. 2007. aastast on Teadusfondi nõukogu otsusega EUROCORES programmide raames rahastatavate Eesti projektide rahastamise piirmääraks 1000 tuhat kr aastas (sh üldkuludeks 20%).
Tabel 1.10
Euroopa Teadusfondi Research Networking programmides osalemine 2007
|
Programmi nimetus |
Akronüüm |
Teadus-valdkond |
Algus/ lõpp |
Eesti esindaja |
|
“Representations of the Past: The Writing of National Histories in Europe” |
NHIST |
SCH |
2003/ 2008 |
Aadu Must (TÜ) |
|
“Interdisciplinary Tropospheric Research from the Laboratory to Global Change” |
INTROP |
LESC |
2004/ 2008 |
Uuve Kirso (KBFI) |
|
“Volatile Organic Compounds in the Biosphere-Atmosphere System” |
VOCBAS |
LESC |
2004/ 2009 |
Ülo Niinemets (TÜ) |
|
“Early Agricultural Remnants and Technical Heritage” |
EARTH |
SCH |
2004/ 2009 |
Valter Lang (TÜ) |
|
“Experimental and Theoretical Design of Stimuli-Responsive Materials” |
STIPOMAT |
PESC |
2005/ 2009 |
Alvo Aabloo (TÜ) |
|
“Highly Frustrated Magnetism” |
HFM |
PESC |
2005/ 2010 |
Raivo Stern (KBFI) |
|
“Nitrogen in Europe – Assessment of current problems and future solutions” |
NITROGEN |
LESC |
2005/ 2010 |
Ülo Niinemets (TÜ) |
|
“Thermal adaptation in ectotherms: Linking life history, physiology, behaviour and genetics” |
|
LESC |
2006/2011 |
Toomas Tammaru (TÜ) |
|
“Frontiers of Functional Genomics” |
FFG |
EMRC
LESC |
2006/2011 |
Andres Metspalu (TÜ) |
|
“TransEurope Research Network: Transnationalisation and Changing Life Course Inequality in Europe” |
TRANS-EUROPE |
SCSS |
2006/2011 |
Ellu Saar (TLÜ) |
|
“Globalizing Europe Economic History Network” |
GLOBAL-EURONET |
SCSS |
2006/2010 |
Olaf Mertelsmann (TÜ) |
|
„Multidisciplinary Frontiers of Magnetic Resonance“ |
EMAR |
PESC
LESC |
2007/2011 |
Ago Samoson (KBFI) |
|
“European Neuroscience and Society Network” |
ENSN |
SCSS |
2007/2011 |
Jaanus Harro (TÜ) |
|
„Nanoscience and Engineering in Superconductivity“ |
NES |
PESC |
2007/2011 |
Enno Joon (KBFI) |
|
„Mapping the detailed composition (epitope exposure) of surface-absorbed protein layers on biomaterials and nanoparticles“ |
EpitopeMap |
EMRC
LESC
PESC |
2007/2011 |
Tõnu Kesvatera (KBFI) |
Tabel 1.11
EUROCORES programmides osalemine 2007
|
Programmi nimetus |
Akronüüm |
Programmis osalemine |
Projektide algus |
Kogu-rahastus, tuh kr |
|
“Challenges of Biodiversity Science” |
EuroDIVERSITY |
2003- |
03.2006 |
1263,6 |
|
„BOREAS: Histories form the North – environments, movements, narratives” |
BOREAS |
2005- |
06.2006 |
1502 |
|
4-D Topography Evolution in Europe: Uplift, Subsidence and Sea level Change |
TOPO-EUROPE |
2007- |
* |
|
|
Friction and Adhesion in Nanomechanical Systems |
FANAS |
2007- |
|
|
* Projektikonkursi tulemusena ei selgunud ühtki edukat Eesti teadlaste osalusega projekti
Teiseks aktiivse rahvusvahelise koostöö alaks on osalemine Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ERA-NET skeemis. ERA-NET skeemis toimub rahvuslike temaatiliste programmide korraldajate või selle ala teadus- ja arendusprojekte rahastavate organisatsioonide töö koordineerimine ning integreerimine ning oluliseks eesmärgiks on riikidevahelise ühisprogrammi ellukutsumine. 2007. aastal osales Teadusfond seitsmes ERA-NET projektis (tabel 1.12). ERA-NET projektide arvelt kaetakse nii töötasud (töölepinguga töötajatele ning ajutiste töölepingute ja käsunduslepingute alusel) projektiga seotud tööülesannete täitmise eest, lähetused ning muud projektiga seotud kulud ning 20% üldkuludeks. 2007. aastal oli Teadusfondil olulisem ülesanne projekti HERA aastakonverentsi korraldamine Tallinnas. Samuti jõudsid olulisse etappi projektid BIODIVERSA ja BONUS, milles mõlemais töötati välja ühiskonkursi tingimused ning kuulutati välja ka konkurss. BIODIVERSA ühiskonkurssi rahastab teadusfond kuni 250 tuh euroga ning BONUS konkurssi 350 tuh euroga. Olulisena ERA-NET projektide valdkonnas tuleb mainida, et projekt BONUSes tegeldi aktiivselt kogu aasta vältel Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 169 ühisprogrammi ettevalmistustega (teadusplaan, konkursi juhend, korraldava organi EEIG (Euroopa majandushuviühing) loomine jne).
Tabel 1.12
ERA-NET projektide lepingud 2007
|
Projekti nimetus |
Akronüüm |
Valdkond |
Algus / lõpp |
Projekti eelarve, eur |
|
|
|
|
|
Üldine |
ETF |
|
ERA-NET to foster prevention and best response to Accidental Marine Pollution |
AMPERA |
Merede äkkreostus |
01.04.2005 / 2009 |
1 716 000 |
208 605 |
|
Bonus for Baltic Sea Science – Network of Funding Agencies |
BONUS |
Läänemere-uuringud |
15.12.2003 / 2007 /2008* |
3 029 000 |
188 258 |
|
An ERA-NET in Biodiversity Research |
BIODIVERSA |
Bioloogiline mitmekesisus |
01.04.2005 / 2009 |
2 837 000 |
18 480 |
|
European Polar Consortium: Strategic Co-ordination and Networking of European Polar RTD Programmes |
EUROPOLAR |
Polaar-uuringud |
01.03.2005 / 2009 |
2 485 000 |
22 800 |
|
Humanities in the European Research Area |
HERA |
Humanitaar-teadused |
01.03.2005 / 2009 |
2 771 000 |
139 100 |
|
New Opportunities for Research Funding Co-operation in Europe – A Strategy for Social Sciences |
NORFACE** |
Sotsiaal-teadused |
01.01.2004* / 2008 |
3 295 000 |
99 500 |
|
Co-ordination of research on priority medicines for children |
PRIOMEDCHILD |
Lastemeditsiin |
01.01.2007/ 2009 |
1 910 000 |
39 525 |
* Projekti pikendati aasta võrra 14. detsembrini 2008
** Teadusfond liitus projektiga alates 1. juulist 2005
2007. aastal jätkus Teadusfondil koostöö Ameerika Ühendriikide US Civilian Research and Development Foundation’iga (CRDF). 2007. aastal toimus ühiskonkurss materjaliteaduste ja infotehnoloogia alal. Konkursile laekus 7 taotlust, neist rahastada otsustati 4 (tabel 1.13). Projektid on kaheaastased ja kolm neist algas novembris 2007 ja üks jaanuaris 2008. Projekti maksumus on 47 tuh US dollarit, millest CRDF tasub 30% ja ETF 70%; eesti projektipartnerile on kasutada 80% kogu projekti eelarvest, ameerika partneril 20%. Kuna 2007 aasta konkurss kulges sujuvalt, alustati ka konsultatsioone juba järgmise ühiskonkursi korraldamiseks ning vahetati prioriteete võimalike mõlemaid pooli huvitava valdkonna üle.
Tabel 1.13
CRDF ja ETF materjali- ja arvutiteaduste ühiskonkursi rahastatavad projektid
|
Jrk nr |
Pealkiri |
Eesti partner |
USA partner |
ETF rahastus, USA dollarit |
|
Vastutav täitja |
Asutus |
Vastutav täitja |
Asutus |
|
1 |
Modelling and control of self-sensing artificial muscles |
Maarja Kruusmaa |
TTÜ |
Xiaobo Tan |
Michigan State University |
29 500 |
|
2 |
Novel Ionic Polymer Metal Composite Materials |
Alvo Aabloo |
TÜ |
Kwang J.Kim |
University of Nevada |
29 500 |
|
3 |
Controlling molecular dynamics of fluorescent biopolymers by shaped femtosecond pulses |
Koit Mauring |
TÜ FI |
Theodore B. Norris |
University of Michigan |
29 493 |
|
4 |
The development of photocatalysts for the visible light |
Sergei Preis |
TTÜ |
John Leopold Falconer |
University of Colorado at Boulder |
29 500 |
2006. aasta lõpus kuulutati välja Riksbankens Jubileumsfond’i (Rootsi Panga Juubelifond) poolt ellu kutsutud sotsiaal- ja humanitaarteaduste programm Nordic Spaces: Formation of States, Societies and Regions, Cultural Encounters, and Idea and Identity Production in Northern Europe after 1800, mille raames ETF kohustus rahastama vähemalt kaht edukaks osutunud Eesti projekti. Programmi eesmärgiks on Põhjamaa regiooni arengut uurivate interdistsiplinaarsete koostööprojektide toetamine. Positiivse hinnangu said kaks eesti osaprojekti ning neid rahastatakse kokku 3,069 milj kr.
Kokkuvõte
2007. aastat kokku võttes hindab nõukogu Teadusfondi tegevust heaks. Tõhusalt on toetatud noorte teadustöösse kaasamist programmi Minu esimene grant raamides, Eesti teadlaskonda on esindatud rahvusvahelisel tasemel, osaletud on mitmetes projektides, mis aitavad kaasa teadustöö taseme tõusmisele Eestis. Edukad olid mitmed rahvusvahelised koostööprogrammid (CRDF-iga, Rootsi Panga Juubelifondiga, BONUSe projektipartneritega Läänemereuuringute koostööprogrammi algatamiseks).
Järgmiste aastate suuremateks väljakutseteks on intensiivne töö uute instrumentide väljatöötamisel (riiklikud programmid, tippteadlaste Eestisse toomise programmid) ning tõukefondide teadustöö vahendite kasutamise rakendamisel. |
|
